November oli Vastseliina Muusikakooli noortebändidele esinemisterohke

Artikkel Võru Valla Teatajas, detsember 2024

Novembris osalesid viis Vastseliina Muusikakooli noortebändi erinevatel üritusel. Koostöös Ilmaveere elamuskeskusega anti 8. novembril esmakordselt kontsert Ilmaveere restoranis. Järgmine ülesastumine oli 15. novembril Lasval, Võrumaa noortebändide õhtul, mis omakorda sai heaks tuleprooviks enne kõige tähtsamat üritust – Koolirock festivalil osalemist 16. novembril Harjumaal, Kosel.

Suur tänu Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Haridus- ja Noorteametile, kelle toetuse abil Noorte Heaks projektivoorus saime soetada bändidele esinemiseks vajaliku helitehnika.

Meie viies ansamblis astuvad üles:

• VMKFE: Leopold Kund, Renita Seim, Otto Gustav Allmann, Iris Adelia Sikk, Kairit Kõomägi, Kertu Turvas, Janeli Blum, Reiko Kallas, Teele Pavlov, Robin Raat
• JARKS!: Janeli Blum, Kertu Turvas, Reiko Kallas, Robin S. Kaldvee 
• Noored ja Ilusad: Renita Seim, Jaagup Ots, Kairit Kõomägi, Teele Pavlov, Reiko Kallas
• Krõps: Otto Gustav Allmann, Tanel Tuvike, Robin Raat, Jaagup Ots
• Girl Power: Matilda Vaigla, Teele Pavlov, Iris Adelia Sikk, Kertu Turvas

Ansamblite juhendaja on meie löökpilliõpetaja Ermo Talvik.

Uurisime noorte mõtteid ja muljeid erinevatelt üritustelt.

Mis oli Koolirockil osalemisest kõige eredamad hetked?

Robin: Äge kogemus. Auhindade ajal oli pinge peal. Minu enda eeskujuks on Termikas (Terminaator, kes oli ka festivali külalisesineja). Oli tore teisi näha ja aru saada, et meil arenguruumi on.

Kertu: Mina osalesin teist aastat ja väga meeldis, et sel aastal oli helitehnika ja video kvaliteet palju parem. Igas mõttes oli võimsam üritus. Üllatasin iseennast ka, suutsin end kokku võtta ja laval end mugavamalt tunda. Eirasin kõike, mis ümberringi toimus ja keskendusin loole. Rahvas elas kaasa ja siis on ka endal hea ja mõnus esineda. Aitas ka see, et suur hulk rahvast oli tuttav, meie ise Vastseliinast. Ning natuke fännklubi oli meil ka kaasas.

Janeli: Mulle meeldis kõige rohkem professionaalne heliülekanne, mille taga oli välismaa režissöör. Kõik tuli hästi välja ning klipid olid väga head – midagi, mis jääb mälestuseks. Sel aastal oli kõik veel suurem ja ägedam, kui eelmine aasta, väga hea oli esineda. Mul on tavaliselt esimesega looga lavanärv ja siis läheb üle. Väga meeldiv oli jõuda 3 parima basskitarristi hulka. Peale esimese bassisti väljakuulutuamist arvasin, et see aasta auhinda ei tule. Kui mind välja öeldi, oli väga uhke tunne, pisarad tulid rõõmust ja eks olin kergelt šokis. Sisimas ikka tahtsin auhinda, aga ei pannud endale eelnevalt suuri ootusi. 

Iris: Mina osalesin esimest korda ja see lavakogemus oli kõikidest senistest kõige parem. Lavavalgustus oli hästi äge, teised esinejad andsid motivatsiooni, ideid. Enda plaan oli, et saaks hästi tehtud ja kohapeal oli julge olla ning läkski hästi.

Otto: Tasuta krõpsud ja väga hea dipikaste ning kõike piisavalt. Enim meeldis mulle ansambel Kõrvalmõju, väga originaalilähedane. Meie ise olime ka väga head, nii et Ermo sai auhinnaks uue telefoni. Stressi oli ka kõvasti, 10 palli skaalal umbes 9,5. Eelkõige, et „Carmenile“ rütmi õigesti ette lüüa. See läks hästi, aga väikse viperusena sai „Lilleke rohus“ ühe salmi võrra lühem, aga tulime puhtalt välja.

Reiko: Sel aastal oli pinget kõvasti rohkem. Üks JARKSU lugu oli väga raske, just kitarri osa. Võin öelda, et kohati jalad ja käed värisesid. Samas andis see motivatsiooni harjutada ning nägin teisi kitarriste, kes mängivad kordades paremini. Stressi pärast läks ikka sassi ka. Siis üritan teisi kuulata ja edasi minna, bändikaaslased kinnitasid, et tulin hästi välja. Selle aasta video ja otseülekanne olid tõesti väga head, hea mälestus. 

Ermo: Sel aastal ei lastud ühtegi juhendajat lava peale, nii et minu stressitase oli tunduvalt kõrgem. Ise teha on ikka lihtsam kui vaadata, kuidas õpilastel läheb. Stressi oli palju, ja samapalju jooksmist – et kõik oleks õigel ajal õiges kohas õiges kostüümis valmis. Eelmine aasta osales ainult Jarks, seekord oli 9-le meie õpilasele see esimene suure lava ja võistlemise kogemus. 

Kõige eredam hetk oli, et kaks korda kutsuti Vastseliina Muusikakool auhinnastamisel lava peale, Janeli bassistina ja VMKFE ansamblina. 

Samuti kiidan sel aastal ülekande heli, parem kui saalis kohapeal. Selle aasta 20 osaleja põhjal võiks noortebändide üldise tasemega Eestis rahule jääda. 

Mis on üks koht või üritus, kus tahaksid kunagi noortebändiga esineda?

Noorte poolt pakuti kohe Tallinna Laululava, Unibet Arenat, Rootsi kruiisilaeva ja lõpuks ka presidendi vastuvõttu. 

Ermo jaoks võiks ägedad olla Eesti laulu finaali vaheklipid. „Üldiselt teleülekannetega esinemised mulle ei meeldi - peavad olema erilahendused ülekande ja live jaoks. Muidu on telepilt kõige tähtsam, aga see ei ole ideaalne jälle kohapealse publiku ja bändi jaoks. Meeldiks ka suur vabaõhuüritus, kus rahvas lava ees täiga kaasa elab.“

Võrdlesime Koolirocki ka Ilmaveerel ja Lasval ülesastumise kogemusega

Noorte kindel ühine arvamus oli, et Ilmaveerel oli raskem. Publikuga kontakti luua oli oluliselt keerulisem. Laudadega üritusel ju ei tea, kas inimestele meeldib su lugu. Kui näed, et inimesed tantsivad, siis oleks kohe selge. Pidi perfektselt mängima, sest oled laval tähelepanu keskpunktis. 

Järgmine kord võtaks tuntumaid laule, et rahvast kaasa haarata. Ning telliks rohkem vett ettevalmistuse ajaks. 

Ermo sõnul oligi Ilmaveere väga oluline Koolirocki soojenduseks. Saime 2 nädalat drilli ja kodutööd, eriti viimane nädal enne Koolirocki oli mängu vahe ka klassiruumis tuntav. Õpilased ise norisid asjade pärast, mis õpetaja jaoks oli juba hästi. 

Lasva koolibändide õhtu oli hea koht turvaliselt harjutada. Üheksast osalenud ansamblist viis olid Vastseliina omad. Noored kiitsid korraldust ja sööki. Natuke oli nurisemist ka, trummide heli üle ja et helitehnikaga oli viperusi tunda. Samas oli see hea võimalus lavalist liikumist harjutada, andis enesekindlust juurde ning positiivne tagasiside innustas. Kõigile meeldis, et Matildal tuli hästi välja ja et kohtunikud ka märkisid selle ära. Reiko tõi esile väga hea korralduse, arvestades, et noored tegid oma elu esimest sellist üritust. Ning Iris tõstis esile, et see oli väga hea idee, kuidas üht loovtööd teha. 

Ermo: Iga esinemine on justkui viis lühikest proovi. Aitab närvipingega toime tulla, sest see lihtsalt tuleb kilometraažiga (loe: lavatundidega), iga kogemusega muutub olek lihtsamaks ja julgemaks. 

Küsin Ermolt, miks toitlustamine nii tihti noorte kommentaaridest läbi jookseb? Selgub, et toitlustamine on tegelikult mistahes esinemistel väga oluline. Päevad on noorte jaoks pikad ja pingelised ning kui organismi baasvajadused ära unustada, siis on koormus topeltsuur ja ei tule ka head tulemust.

Kokkuvõtteks noorte ühine järeldus, et kõige ägedam on esineda ikka suurel professionaalse korraldusega üritusel – laval on võimas tunne ning see inspireerib ja motiveerib. Kuid et hinnaalandust mängu kvaliteedi osas ei tohi kunagi teha – olenemata sellest, mitu inimest sind kuulamas on.

Signe Lass

Vastseliina muusikakooli direktor